Eesti Kultuuri Koda - beta
|
Eesti Kultuuri Koda - beta
|
Eesti Kultuuri Koda
Juhatuse koosolek 17.mai, 2012
Tallinn, Telliskivi 60a F-hoone, kell 10.00 – 11.30.
Osalesid:
Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Jan Kaus, Kärt Summatavet, Märt-Matis Lill, Margit Aule.
Külalised: Silja Elunurm, Liisi Jürgen, Villu Arak.
Protokollis: Tiina Tamm
Päevakord/teemad
Foto kultuurist ja haridusest kesklinnas
Foto on valmis ja väga mõjus.
Erinevate sloganite üllitamise käigus sündis idee, et kujutis räägib iseenda eest iga vaataja peas isemoodi, suunamiseks ilmselt vajadust ei ole.
Küll aga peavad Koja liikmed ja eriti juhatuse liikmed oleme valmis selgitama, mis ajendas sellist kujutist looma. Rahumeelselt peakski ütlema, et püüame illustreerida, kuidas ja millist meeleolu loovad linnapildis haridus- ja kultuuriasutused ja inimesed täna ning mida võiks päriselus tähendada järeleandmine neile, kes kultuuri ja kunsti äärelinna puksida sooviksid. Õnneks saame EKA hoone suhtes tehtud otsuste najal rahuoluga tõdeda, et eesotsas peaministri ja haridus- ja teadusministriga, on Eesti riik siiski vaimsuse ja kultuuri jätkuva väärtustamise ja arendamise liini ajamas.
Foto lõpliku vorminguga teeb Peeter L veel tööd ning konsulteerib progejaga parima võimaliku e-kaardi lahenduse osas. Saame teada lähipäevil ja siis läheb toode ka Koja kodulehele, kust edasi juba laia ilma.
EKA-teemalised arengud
Haridus-ja teadusminister vastas avalikule pöördumisele 15.mail ja tänases Postimehes leidis vastus ka äratrükkimist.
Vastus oli igati asjakohane ja korrektne, mille põhjal Eesti Kultuuri Koda saab heal meelel tõdeda, et EKA hoone osas on olulised otsused tehtud ja seda kulutuuriinimestele meelepärases suunas.
Samuti on avatud EKA kui kõrgkooli ja teadusasutuse arengut mõjutavaid muid teemasid, ning seejuures on Kultuuri Koda valmis vajadusel ja võimalusel EKA’le toeks olema, kui viimane sellist soovi peaks avaldama.
Mis puudutab aktsioonide korraldamise vajalikkust ja/või selle üle otsustamist, siis Koja hinnangul puudub EKA hoone teemal selleks tänases seisus vajadus – riik on oma seisukohad ja plaanid üheselt mõistetavalt teatavaks teinud. Kodanikuühiskond võtab sõna ja sekkub siis kui neid plaane kui kokkuleppeid mingil põhjusel ellu ei viida või ühepoolselt ja konsulteerimata muudetakse.
Kultuuri Koda hoiab ennast arengutega (ülikool kui ülikool ja teaduasutus, hoone) kursis ning võtab aktiivselt sõna taas kui selleks vajadus peaks tekkima.
IO Konverentsi hetkeseis
Autorite paneeli teemade ring oluliselt ei laienenud (v.a. väike viide GMO’dele põllumajanduses), küll aga sai selgemaks paneeli soovitud lõpptulemus - tõstatada autori vaatevinklist olulised teemad, maalida pilt rahuldavast keskkonnast ning innustada huvilisi teemadega edasi tegelema ning andma sisendit Justiitsministeeriumi poolt moodustatava töögrupi töösse (vt. täna edastatud e-mail).
Tehniliselt-logistiliselt kõik OK.
17.mai hommikuse seisuga registreeritud 120 osalejat.
Elamusaasta projekti hetkeseis
Rahad on olemas, Tiina suhtleb Kultuuriministeeriumiga, vaatab lepingu üle koos Elamusaasta projektijuhiga ja raamatupidajaga ning korraldab allkirjastamise. Koja juhatuse nimel kirjutavad lepingule alla Jan Kaus ja Peeter Jalakas.
Elamusaasta projektijuhi tel 5166610 Elo-Liis Parmas.
Admin-teemad
Kultuuri Koja eesmärgid ja roll, juhatuse roll.
Viimase paari kuu jooksul on olnud märgata juhatuse liikmete mõningast loidust juhatuse töös osalemise suhtes. Et nii mõnigi eksistentsiaalne küsimus vajab peale 1st tegutsemisaastat arutamist, siis valmis järgmiseks Juhatuse koosolekuks juhatuse liikmele ka väike abimaterjal (vt lisatud fail).
Järgmine juhatuse koosolek toimub 31.mail 2012 ja päevakorras on:
Päevakord/teemad
· IO Konverentsi hetkeseis
· Edasine tegevus EKA „rindel“
· Elamusaasta projekti hetkeseis
· Admin-teemad
Tallinna Ülikooli Tallinna saal, Uus-Sadama 5, II korrus
18.mai, 2012
10.00 – 10.10 Avasõnad. Moderaator Kaidi Ruusalepp
10.10 – 10.35 Intellektuaalse omandi reformist. Kristen Michal (Justiitsminister)
10.35 – 10.50 Loomemajandusest. Sõnavõtt Eesti Kultuuri Koja esindajalt. Peeter Jalakas (Von Krahli teater)
10.50 – 11.15 Innovatsioon, looming ja teenusmajandus?
Sõnavõtt Teenusmajanduse Koja esindajalt. (Yrjö Ojasaar, Solon Partners)
11.15 – 11.30 Autorikeskne autoriõigus vs vaba kasutuse ühiskond. Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut)
11.30 – 11.45 Küsimused & vastused
11.45 – 12.00 puhkepaus
12.00 – 13.30 I Paneel Autoriõiguste roll kaasaegses ühiskonnas: kas paradigmade muutumise aeg?
Moderaator: Peeter Jalakas (Von Krahl)
Paneelis: Peeter Laurits (kunstnik), Ville Jehe (ettevõtja), Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit), Villu Arak (meediaekspert), Aleksei Kelli (õigusteadlane).
13.30 – 14.00 puhkepaus
14.00 – 15.30 II Paneel Tööstusomandi roll Eestis – kui kõik on hästi, miks meil on nii vähe „leiutajaid“?
Moderaator: Silja Elunurm (Glikman & Partnerid, vandeadvokaat)
Paneelis: Jürgo Preden (Defendec), Margus Sarap (patendivolinik), Rasmus Lindmaa (tehnosiirde spetsialist Tallinna Tehnikaülikoolist), Jarmo Tuisk (MKM), Anne-Mari Rannamäe (QuinEstonia – Põhjala Leidlikud Naised)
15.30 – 15.45 puhkepaus
15.45 – 17.15 III Paneel Uued ja vanad ärimudelid digiühiskonnas
Moderaator: Carry Ginter (Sorainen, vandeadvokaat)
Paneelis: Daniel Vaarik (Memokraat), Ivo Kiviorg (Rada7), Raivo Ruusalepp (Rahvusraamatukogu), Henri Laupmaa (Hooandja)
17.15 – 17.25 lõppsõnad ja kohtumiseni HOMME!
19. mai, 2012
10.00 – 13.00 Ümarlaua arutelud eelmisel päeval räägitu teemadel
1) arutelu EKA-teemalise pöördumise teksti sisu ja tähtaegade teemal
2) ülevaade Eesti Kultuuri Koja aktsioonist ja ülesannetest
3) arutelu Elamusaasta korraldamisest
4) Intellektuaalse omandi (IO) konverentsi ettevalmistamisest, nõupidamine korraldustoimkonnaga
5) juhatuse ettepanekud IO konverentsi autoriõiguste paneelis osalejate kandidaatide esitamiseks
6) kohtumine IO konverentsi tööstusomandi paneeli ettekandjatega: juhatuse koosolekule on kutsutud Aivar Kaljula Eesti Leiutajate Liidust ja Anne-Mari Rannamäe QUIN-Estoniast
koosoleku juhataja Kärt Summatavet
EESTI KULTUURI KODA
JUHATUSE KOOSOLEK
15.03.2012
Tallinn, Telliskivi 60a F-hoone, kell 10.00 – 12.30.
Osalesid: Kärt Summatavet, Margit Aule, Märt-Matis Lill (koosoleku juhataja), Ott Karulin, Peeter Jalakas, Evi Arujärv, Ando Kiviberg, Kristiina Reidolv
Külalised: Silja Elunurm, Andri Simo
Protokollis: Dagmar Raudam
1. Uued liikmed
Indrek Makke, soovitajad Marko Lõhmus ja Ando Kiviberg
Kristel Oitmaa, soovitajad Sirje Karis, Krista Aru
Ühehäälselt vastu võetud.
2. Raamatupidamise üleminek Kaarel Ojalt.
Otsustati teha ettepanek Koja raamatupidamisasjad anda raamatupidaja Külli Vaino toimetada (maksmine arvete alusel) , juhatuse poolt on kontaktisikuteks tegevjuht, Ott ja Kissa. Dagmar lepib kohtumise kokku raamatupidaja ja Kaarliga, et korraldada dokumentide üleandmine ning leppida kokku töö üksikasjades.
3. Logo ja kodulehekülje teema. Dagmar saadab uuele ringile AKU poolt pakutud logokavandid, järgmisel koosolekul saab edasi arutada.
4. 4. Intellektuaalse omandi kaitse konverentsi teema.
Kuupäevadeks sobivad mitmetel asjaoludel 20 – 21 aprill, ruumid on Tallinna Ülikoolilt. Kuupäevi võiks ka edasi lükata, maisse.
Kultuuri Koda vastutab autoriõiguskaitsega seotud bloki koordineerimise eest. Sissejuhatavasse blokki kutsutavate ministrite kontaktisikuteks on Silja (majandus ja justiitsminister), Peeter (välisminister).
Teemadeks on muu hulgas autorõiguste esindajate küsimus, mis on hetkel reguleerimata. Tuleb eristada EAÜ juhtimisskeemi ja autoriõiguste seaduse probleemistikku. Koja eesmärk ei ole välja tulla kujundatud seisukohtadega, vaid lahti rääkida, tõstatada, selgitada.
Meie eesmärgiks on korraldada teemaga seotud üldine teavitus, probleemide tõstatamine, nende analüüsimine töörühmades ning lõpptulemuse edastamine seaduste loojatele.
Ott vaatab põhjalikult läbi Teenusmajanduse Koja pakutud programmi, esitab meie bloki teemad ja kõnelejad, kellele teha ettepanekud seminaril osaleda. Järgmine seminari ettevalmistav koosolek on neljapäeval, 22.märtsil, kell 10.00, F – hoones.
5. Elamusaasta rahastamise küsimus. Elo – Liisiga tuleb sõlmida Koja poolt esialgne käsundusleping, Ott ja Jan täpsustavad tingimused ja töömahu. Projekti rahaeraldis on olemas, kuid rahandusministri käskkirja ootel.
6. EKA olukord: haldus- ja finantsdirektor Andri Simo.
Tulenevalt Archimedese rahade ära langemisest, on tänaseks võetud järelemõtlemisaeg.
Aprillis esitab EKA haridusministeeriumile alternatiivsed ettepanekud: nagu jätkata sama projektiga väiksemas mahus ja oodata ära järgmise perioodi rahastused (alates 2014 –), teised asukohad jne. EKA ei nõustu ajakirjanduses välja käidud pankroti ohuga. Archimedese ettemaks on kulutatud sihtotstarbeliselt, ministeeriumiga ollakse siin eriarvamusel, praeguse seisuga viib tagasimakse tegemine EKA halba seisu, sel juhul tekivad makseraskused täna küll. Tartu mnt krundi eesostuõigus on City Plazal, kuid sealt kinnitatakse, et neil puudub huvi seda kasutada. Kogu eeltöö maht on siiani 6 miljoni ulatuses, mis asukohta muutes on kasutu kulutus olnud. EKA leiab, et Archimedese toel oleks ka veel praegu võimalik ehitust alustada, kui ministeerium algataks sundvõõrandamise ning saaks kasutada linnalt antud ehitusõigust.
Koda vormistab pöördumise, mida saab esitada nii loomeliitude kohtumisel peaministriga (mille kuupäev ei ole veel paigas), kui parlamendi kultuurikomisjonile jne. Jätkame postkaardi aktsiooniga, kuid reljeefsema väljaastumisega jäime hiljaks. Peeter edastab pöördumise teksti juhatusele kooskõlastamiseks.
22.märtsil kell 10.00 toimub IO konverentsi korraldamiskoosolek. Kõik juhatuse liikmed on oodatud.
Järgmine korraline juhatuse koosolek toimub 29 märtsil, juhatab Kärt Summatavet.
1. Uued liikmed
2. Raamatupidamine
3. Logo ja kodulehekülg
4. Elamusaasta rahastus
5. Intellektuaalomandiõiguste konverentsi teema. Ülevaade eelmisel nädalal arutatust
| 07.03.2012 - 10:19
Eestis olevat esivanemate poolt loodud pärandit jaotatakse ja defineeritakse mitmeti. Põhiliselt tehakse seda ametkondlikust kuuluvusest lähtuvalt.
Neist pärandkultuuri all mõeldav kultuuripärand (kiviaiad, paemurrud, lubjapõletusahjud jms) paikneb põhiliselt metsamaadel ning kujutab endast mitmesuguseid materialiseerunud märke eelmiste põlvkondade elust ja tööst.
Tegemist on riiklikult mittekaitstavate objektidega, mille säilimine põhineb omanikuhoiul. Nende administreerimisega tegeleb Keskkonnaministeerium oma Maa-ameti ja RMK kaudu.
Senini on kaardistatud ca 35 000 objekti
Juriidiliselt kõige vanemaks pärandi liigiks oleva kultuuripärandi administreerimisega tegeleb Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitseameti kaudu. Sinna hulka kuuluvad ehitus-, ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, tööstus – ning allveearheoloogiapärandi mälestised ja nendele suunatud tegevust reguleerib Muinsuskaitse seadus
Senini on riiklikus registris 27 859 mälestist, millele liituvad ajalooliste linnade kaitsealad (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Haapsalu, Kuressaare, Võru) ning Lihula alev ja Rebala kaitseala.
Kõige noorema pärandi liigina vaadeldav pärimuskultuur on kultuurivaldkond, mille juured on rahvakultuuris ja - loomingus (laulud, tantsud, käsitööoskused jms), mille edasiarendamisega tegeleb kitsamas mõistes põhiliselt Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu ning Rahvakultuuri Arendus- ja koolituskeskus. Tegelikult aga osaleb oma igapäevase rahvakultuuri tegevuse kaudu selles kogu rahvas.
Peale mitmete UNESCO konventsioonide ratifitseerimist Riigikogus on Eestis kultuuripärandi mõistes olemas ka rahvusvahelised mälestised (Tallinna vanalinn ja selle kaitsevöönd; Struwe meridiaankaare objektid Simunas, Võiveres ning Tartus, mida kaitseb 1972.a. UNESCO konventsioon ), riiklikud kaitsealad ja rahvuspargid mida osaliselt kaitseb 2011.a. uuendatud MuKS ja looduskaitseseadus ning ajutise (kuni 6 kuuks) kaitse alla võetud objektid (näiteks mitmesugused rahvausundiga või arheoloogiaga seotud paigad)
Maailma mälu registries on meil koos lätlaste ja leedulastega ka Balti keti dokumentatsioon, mida hoitakse Rahvusarhiivides ja Läti Rahvarinde Muuseumis
Vaimse kultuuripärandi osas on Rahvusvahelises Vaimse kultuuripärandi nimistus (2003.a. konventsioon) Laulu- ja tantsupidude tradistsioon (koos Läti ja Leeduga), Kihnu kultuuriruum ning Seto leelo.
Lisaks sellele tegeletakse mitmetes töörühmades XX sajandi ehituspärandiga , maa-arhitektuuri ja maastikega, muistsete hiiekohtade ning sõjahaudadega .
Neist kaks esimest on Kultuuriministeeriumi haldusalas, muistsed hiiekohad Haridus- ja teadusministeeriumis (TÜ) ning sõjahauad Kaitseminin. (Sõjahaudade seadus).
Lisaks on veel mälestisi, mis on küll mitmesugustes riiklikes registrites, kuid nende administreerimise või haldamisega tegeleb kaks - või kolm ministeeriumi või ametkonda. Need on põhiliselt kaitsealused mõisapargid (loodus- ja muinsuskaitse), ajaloolised pargid linnades (muinsuskaitse ja kohalik omavalitsus), ajaloolised sõjaväekalmistud (Kaitsemin. , muinsuskaitse ja kohalik omavalitsus). Mitmetel puhkudel on riik oma rolli halduslepingutega andnud kohalikule omavalitsusele (5)
Vaatamat sellele küllaltki keerukale, aeganõudvale ja seetõttu ka kallile administreerimisele on aga mälestiste olukord kehv. Reeglina süüdistatakse selles omanikku. Mälestistel reeglina ongi kõigil omanikud (era- , eraõiguslikud juriidilised, kolmas sektor, munitsipaal- ja riiklik omand).
Nagu selgub Riigikontrolli ja Muinsuskaitseameti enda analüüsist on üheks kõige halvemaks mälestiste omanikuks riik.
Vabariigi Valitsus näeb kultuurimälestiste kaitse parandamise ja avariiliste mälestiste seisukorra parandamise abinõuna vaid kaitsealuste mälestiste arvu vähendamist, mis võimaldaks vabanevat ressurssi kasutada tähtsamate objektide kordategemiseks.
Kuna aastate jooksul on olukord mitmesuguse pärandi lisandumise tõttu muutunud üha keerukama, siis on senise, enamust mitterahuldava olukorra muutmiseks viimane aeg. Taolise vajaduse tunnistamine peaks haakuma ka Kultuuriministeeriumi poolt ettevalmistatava Kultuuripoliitika 2020 ülesannetega.
Uut kultuuripoliitikat kokku panes peaksime mõtlema ka meie ühise pärandi peale. Olgu see siis pärandkultuur, kultuuripärand või pärimuskultuur. Ilma pärandita ei ole pärijaid, ega pärijateta pärandit.
Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub kõiki asjast huvitatuid algavas diskussioonis osalema ning vastavat töörühma moodustama. Oma osavõtusoovist palume teada anda e-aadressil jaan@muinsuskaitse.ee. Kuna mitmetel põhjustel oleme arutelu käivitamisega üsna hilja peale jäänud, siis peaksime juba järgmise nädala teises pooles kohtuma.
Ootan ühendusevõttu!
Jaan Tamm
53 328 566
EESTI KULTUURI KODA
JUHATUSE KOOSOLEK
01.03.2012
Tallinn, Telliskivi 60a F-hoone, kell 10.00 – 12.00.
Osalesid: Kristiina Reidolv, Kärt Summatavet, Margit Aule, Märt-Matis Lill, Ott Karulin (koosoleku juhataja) , Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Priit Raud, Ville Jehe, Katrin Kissa
Külalised:
Jaan Tamm (Muinsuskaitse selts), Väino Reinart (Välisministeerium,välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler), Tanel Kalmet (Justiitsministeerium, nõunik), Kaidi Ruusalepp ja Silja Elunurm Teenusmajanduse Kojast, Helen Sildna, Tiina Tamm
Protokollis: Dagmar Raudam
1. Üldküsimused
EKA aktsiooni projekt, vt Margit Aule protokolli 29.veebruarist
2.Uute liikmete vastuvõtt: Laur Kaunissaare, Inga Sermann, Kristiina Sipelagas, Evi Arujärv, Heigo Jelle, Jaan Tamm. Ühehäälselt vastu võetud.
3. Koja esindajad Kultuur 2020 juhtrühmas: kas jätkata praegustega (Ott Karulin, Mart Meri, Tiina Lokk) või peaks seal Koda esindama uue juhatuse liikmed. Mart Meri on ilmutanud valmisolekut jätkata, Tiina Lokil napib aega. Dagmar kirjutab kirja üleskutsega juhatusele, kes soovib asendada. Esmalt Peeter räägib Tiinaga.
4. Ülevaade eelmisel koosolekul jagatud ülesannete täitmisest:
a) vestlused tegevjuhi kandidaatidega (Peeter J) Tiina Tammega, kes on huvitatud ja viibis koosolekul.
b) kiri liikmetele (Jan, Evi), eelnevalt Priidu poolt protokoll saata Evile (Dagmar)
c) haridustöötajate streigi toetamine (Peeter L, Ott). „Postimehes“ ilmus Peetri artikkel kuid ilma meie poolt väljastatud pressiteateta (elektroonses variandis olemas), mis tõstatab taas päevakorda isiklikud kontaktid ajakirjandusega, mis kindlustaks, et meie pressiteated ilmuks. Pressisuhtlust hakkavad koordineerima Peeter ja Ville.
d) äriregistris sisse kanda meie uus juhatus, Dagmaril kontrollida juhatuse digiallkirja võimekus, Üldkoosoleku protokoll Ettevõtja portaalis kinnitada (saata postiga protokoll ja registreerimislehed Harju Maakohtu Registriosakonda, Dagmar), eelmise aasta aruanne Ettevõtja portaalis digiallkirjastada (Dagmar reguleerib).
5. Muinsuskaitse teemalise töörühma algatamine. Külaline Jaan Tamm Eesti Muinsuskaitse Seltsist : räägime laiemalt pärandist, kultuuripärandist, pärimuskultuurist jne. Hetkel eksisteerib palju erinevaid registreid ning ametkondi, mis nende valdkondadega tegelevad, kuid mille vahel puudub tõhus koostöö. 96. aasta arenguplaanist on täitmata enamus punkte. Muinsuskaitse seadus vajab tõhustamist ning kaasajastamist. Kuna 2013. aastast on tulemas pärandiaasta, saaks seda kasutada tegevuste aktiviseerimiseks ja uue arengukava väljatöötamiseks.
Ettepanek: kultuur 2020 arengukavast on puudu muinsus/kultuuri/pärandi kaitse suund, tuleks lülitada ekspert töögruppi, üldise sidususe mõttes on oluline luua töögrupp kultuurikoja all, mis ühendaks erinevad tegijad. Jaan Tamm soovib algatab Koja liikmena töörühma, juhatuse kontaktisikuks on Ando Kiviberg, meie kodulehele paneb Dagmar üles Jaan Tamme poolt ettevalmistatud üleskutse.
ACTA temaatika.
Väino Reinart: interneti aktivistid on olnud tunduvalt häälekamad, kui autorid ja õiguste omanikud. Ühiskondlik kuvand on vildakas, tegelikkuses on ACTAst huvitatutuid ilmselt rohkem, kui avaliku mulje põhjal võiks arvata. ACTAst peaksid olema huvitatud need, kelle huvides on, et nende teosed oleks kaitstud ja nende töid ei kasutataks ilma autorõiguste omajate loata.
Kõlama on jäänud etteheited, et üldsust ei ole lepingu arutellu kaasatud. WTO riikide TRIPS leping üldiselt reguleerib, kuidas intellektuaalse omandiga kaitstud toodete kaubandus toimib, WTO TRIPS komitees on ka arutatud digitaalselt levitatavate autoriõigusega kaitstud toodete kaubandusreegleid, paraku oli suured arenguriigid üldisele kokkuleppele vastu. Seetõttu otsustati 2006. aastal alustada eraldi läbirääkimisi WTO raames nn. mõnepoolse lepingu sõlmimiseks, sätestamaks muuhulgas digitaalselt levitatava intellektuaalse omandi kaitse, USA ja Jaapani juhtimisel, millega 2010. lõpetati.
Veel on jõuliselt kõlama jäänud, et ACTA sunnib peale USA autorõiguste kontseptsiooni. Praeguses lepingu tekstis on lepingu rakendamist reguleerivates sätetes korduvalt kirjutatud, et lepingu osalised „võivad teha …“ üht või teist, mis annab alla kirjutanud riigile küllaltki vabad käed oma seadusandluse rakendamisel. Arvata võib, et mitmed tegevused, mida täna lepinguosalised „võivad teha“ olid esialgselt mõnede partnerite poolt kavandatud kohustuslike tegevustena, mistõttu asjaolu, et leping tegelikult ei nõua Euroopa Liidu või liikmesriikide seadusandluse muutmist, tuleks kirjutada EL läbirääkijate professionaalsuse arvele. ACTA on täielikult kooskõlas EL seadustega, nii nagu ka Eesti seadustega. Tänase seisuga on Eesti üks liikmesriik viiest, kes ei ole lepingule alla kirjutanud, see puudutab siis nende lepingu sätete jõustumist, mis jäävad väljapoole EL pädevust ja kuuluvad liikmesriikide pädevusse, ehk eelkõige kriminaalõiguse rakendamine.
Tekib küsimus, miks me siis peaksime alla kirjutama, kui see leping on väidetavalt kõigi meil kehtivate seadustega niikuinii kooskõlas – ACTA lepingu jõustumisel moodustatakse lepinguga ACTA komitee, milline asub valdkonda ülemaailmses mastaabis reguleerima ja tegeleb vastava seadusandluse edasiarenduse ja ellurakendamise küsimustega. Kui me tahame olla osaline selles protsessis ja kaasa rääkida, peame me oleme selles komitees. Peame olema osa sellest rahvusvahelisest õigusruumist, mis hetkel on selles valdkonnas kõige kaasaegsem, mitte küll täiuslik, siis võiksime olla seotud nendega, kes seda õigusruumi arendavad. Kellega me suhestume, kui teised riigid on valdavalt ühinenud, aga meie jääme välja, meil võivad tekkida ka raskused taoliste toodete ametliku maaletoomisega, kui me peaksime ACTA’st küllaltki demonstratiivsel viisil välja jääma. Sellega annaksime signaali, et me ei ole huvitatud üldiselt aktsepteeritud autoriõiguste kaitsmisest, eriti kui stereotüüp meist on läänes endiselt, kui riigist, kes kuulub nende hulka, kus aktsepteeritakse piraatlust ja autoriõiguse kaitse on halvas seisus. Me ise usume, et oleme arenenud digimaailm, ja meie arvamusega arvestatakse. Kui meid tulevikus ACTA komitees ei ole, puudub meil tulevikus asjatundlik foorum oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Euroopa Komisjon on saatnud ACTA Euroopa kohtusse hinnangu saamiseks, sama tegi Euroopa Parlament. Kui Euroopa Kohus ei kiirusta, siis tuleb otsus umbes 2 a. pärast, samas on 2014. juunis järgmised Euroopa Parlamendi valimised, mistõttu võib arvata, et valimiskampaania käigus on ACTA ratifitseerimine tänaste meeleolude säilides suhteliselt problemaatiline.
Eesti riigil on selles protsessis 2 esmast ülesannet: kaitsta Eesti loojate õigusi rahvusvaheliselt ja tagada samal ajal välismaalastest loojate õiguste kaitse samas ulatuses Eestis. Ja et Eesti tarbijal oleks võimalus osta ausalt ja samaväärselt muu arenenud maailmaga autorõigustega kaitstud teoseid, nagu seda mujal maailmas tehakse. ACTA jõustumisel sellest väljaspool olles ei oleks me teinud ei üht ega teist.
Tanel Kalmet: Juriidilisest aspektist lähtudes on EL poolt reguleeritud transiidikontrolli ja piirimeetmed suhteliselt karmimad, WTO standarditega ACTA vastuolus ei ole. ACTA 27. artiklis mis puudutab internetivabadust ja selle piiranguid, on sätestatud, et ei tohiks kahjustada õiglase protsessi nõudeid ega samas takistada kaubandust. Samas on konkreetsed õigused välja toomata ja määratlemata. Näiteks piirimeetmed transiidil puhul, mida on praktikas kohandatud juba üle 10 aasta. ACTA tunnistab kohustuslikke piirimeetmeid impordi ja ekspordi puhul, kuid mitte transiidi puhul, iseenesest põhjalikud piirangud ei tulene ACTAst, vaid muudest otsustest. Juriidilisest aspektist, ei toimu nagu midagi, nulliga liitmine. Autoriõiguskaitse reformi ei saa ACTA pidurdada. Võrdluseks liiklusväärtegu, mille kohaselt üle 20 km tunnis on karistatav, kuid regulatsioon ei ütle, mis see absoluutkiirus siis on, kuna see on olenevalt konkreetsest teelõigust erinev.
Ville Jehe: Meie eesmärk on ette valmistada ja läbi viia Autorikaitse ja sellega seotult ACTA temaatikaga seotud seminar koos Teenusmajanduse kojaga. Tooks välja põhilise mittepooldamisküsimuse, et ACTA valab tsementi vananenud autorikaitse süsteemi, mis kaitseb põhiliselt vahendajate huve, mitte autorite huve. Meil võiks olla eesmärk anda sisend, et mitte muuta vana autorkaitseseadust pisut kobedamaks, vaid leida uus kaasajastatud võimalused.
Teenusmajanduskoja esindajate ettepanek oli haarata kaasa laiemalt autorõiguskaitsega seotud valdkonnad ning keskenduda pigem sellele , mis on meie soovid mitte, mida me ei taha. Riigi esindajate kohalolek on oluline, kuna see kiirendaks lihtsalt protsessi. ACTA on kokkulepitud õiguste rakendusdokument, aga ta ei räägi meie õiguse sisust - mis on intellektuaalomandi õigused 21 sajandil?
Väljapakutud nimedest: Välisministeeriumiga võtab ühendust Kärt, et lülitada ettevalmistusse kontaktisik, justiitsministeeriumist kaasata Kristjan Altroff, Piret Liira, lisaks patendiamet, ülikoolid jne. Teenusmajanduskoja esindajatel on soovituslik programmi draft olemas, Ville edastab selle Koja juhatusele.
Lähim seminari toimumise tärmin – aprilli algus: töögrupis Teenusmajanduskoja esindajad ja Kultuurikoja juhatuse esindajad, kaasates ametkondade esindjajaid, eelnevalt Dagmar saadab kirja juhatuse listi, küsimusega, kes soovib osaleda ettevalmistusgrupis. 08. märtsil, neljapäeval on esimene kogunemine.
Kultuurikoja juhatuse regulaarne koosolek toimub 15. märtsil, juhatab Märt – Matis Lill.
PROTOKOLL
protokollija Margit Aule
EKA teema on keerukas, võiks läheneda laiemalt, püüda muuta ja mõjutada avalikku arvamust ja läbi selle neid, kes otsustavad.
Tegevusplaan:
1. Teha visualisatsioonid milline oleks Tallinn ilma kultuuriobjektideta. Näiteks vaade Musumäelt – ei ole Draamateatrit, Estonia teatrit jne.
Peeter teeb pildid – Aule aitab tehnilise poole ehk 3D mudeliga.
Levitame veebis, mudel, animatsioon, lehes, postkaardid – postkaardi terrorism (riigikoguliikmed jne)
2. Pühkida tolm 100 aasta vanustelt mõtteteradelt, a la Kristjan Raud, teemal, mis on kunst? Seda sama teavitustööd on vaja teha ka praegu. Otsida need terad välja, siis saab kasutada neid kilbina. Kärt otsib sisukaid lõike Raualt (ka Laikmaalt) ning saadab teistele heade lausete väljanoppimiseks. Peeter kontakteerub Hassoga.
3. Peeter Jalaka unenägu sellest, kuidas EKA laiali jaotatakse – Jan lubas kirja panna.
4. EKA avalike suhete temaatika – hetkel toimuv on PR katastroof, kas oleks võimalik seda infot EKA juhtkonnani viia? Küsimus jäi õhku.
Veel:
Samas on EKA praegune asukoht samuti oluline – linnas tegutsevad loovad inimesed kasutavad EKA galeriisid, töökodasid, raamatukogu, osalevad loengutel jne. Logistiliselt on selline paiknemine otstarbekas. Lisaks rikastab EKA asumine kesklinnas ka funktsionaalselt linnaruumi.
Hoolimata sellest, et EKA on teinud vigu, ei tohiks seada kahtluse alla selle kooli olemasolu või tulevikku. Rääkimine kooli laiali jagamisest ja ebavajalikkusest näitab EKA kehva positsiooni avaliku arvamuse silmis.
Kirjeldus sellest, milline oleks Eesti ilma kultuurita?
Milline oleks ruum ilma disainita? Selle kujutamiseks oleks vaja teha animatsioon, film. Liiga kulukas ja aeganõudev.
EKA-st pole mõtet numbrite keeles rääkida, EKA erialad on kallid, sinna pole midagi teha.
Tuua paralleele – kehaga näiteks. Süda on lahe, see pumpab verd ja teeb head käivet, sellele teeme süsti. Kopsud ahmivad niisama õhku – vaadaku ise kuidas hakkama saavad. Pärasool viib muudkui rikkust majast välja. Selle paneme hoopis kinni. Ja siis kui hästi läheb, siis teeme pärasoole lahti.
Kohal olid: Peeter Jalakas (koosoleku juhataja), Jan Kaus, Ott Karulin, Katrin Kissa, Priit Raud, Evi Arujärv, Kärt Summatavet, Märt-Matis Lill, Peeter Laurits ja Ville Jehe.
Protokollis Jan Kaus
1) Tegevjuhi küsimus:
Peeter J: Dagmar on avaldnud soovi olla nii kaua, kui leitakse uus inimene.
Ott: Üldkogul kinnitatud eelarves on ette nähtud pool kohta kuupalgaga 500 eurot.
Märt-Matis: Tiina Tamm – kandideeris Elamusaasta projektijuhiks – võiks tulla kõne alla. Väga kvalifitseeritud, huvi on.
Peeter J: Samuti on olemas mõte, et Elamusaasta projektijuht Elo-Liis Parmas hakkaks mingil hetkel terve koja tegevust juhtima.
Peeter J: Tundub mõistlik, et palume Dagmaril kuu aega ikka veel Koja tegevjuhiks olla. Teine võimalus on rääkida Elo-Liisiga. Kolmas võimalus on pakkuda tegevjuhi tööd mõnele Elamusaasta projektijuhi konkursil osalenud inimesele, näiteks Tiina Tammele.
Märt-Matis: Ma arvan, et Elamusaasta projektijuhi ja Koja tegevjuhi tööd on erineva spetsiifikaga.
Peeter J: Mulle tundub, et nende kahe töö ühendamine on pragmaatiline.
Evi: Kahtlen, et kahe ameti andmine ühele inimesele toob kaasa killustatuse.
Ott: Teen ettepaneku küsida Elo-Liisilt, kas ta oleks nõus olema ka koja tegevjuht. Kui Elo-Liisile see ei sobi, mõtleme edasi.
Peeter J: Pakun välja, et räägin nii Elo-Liis Parmasega kui ka Tiina Tammega ja järgmisel nädalal räägin teile, mida nad arvasid.
Ott pikendab ühe kuu võrra Dagmariga lepingut.
Dagmar uurib, kuidas äriregistris vahetada välja juhatuse liikmed ja esitada majandusaasta aruanne ja kas uue juhatuse kõikidel liikmetel on olemas ID-kaart.
Seoses tõsiasjaga, et Kaarel Oja pole enam uue juhatuse liige, peab uuest juhatusest keegi tegelema majandus- ja raamatupidamisküsimustega. Uues juhatuses tegelevad sellega Katrin Kissa ja Ott Karulin, kuni asja võtab üle tegevjuht.
Otsustati, et need endise juhatuse liikmed, kes tahavad osaleda uue juhatuse meililistis, saavad seda teha.
Otsustati, et koosoleku protokollid ja uue koosoleku pärvakord saadetakse välja paar päeva enne juhatuse koosolekut, st tavaliselt teisipäeviti.
Arutati liikmemaksu võlgnike küsimust. Otsustati, et võlgnikele saadetakse kirjad. Juhatus otsustas arutada selle küsimuse lahendamist Dagmariga.
Otsustati, et koosoleku aeg, koht ja läbiviimise kord jäävad samaks. Järgmist koosolekut juhib Ott Karulin.
Sisulised küsimused:
Õpetajate streik
Peeter J: Ehk võiks kutsuda üles oma liikmeid toetavateks streikideks. Toetama õpetajate streiki, igaüks valib, kuidas.
Ott: Lihtne toetuskiri kaob muu info vahele ära, ei ületa uudiskünnist.
Evi: Toetus saab olla eelkõige moraalne ja mõtteline, iseasi, kuidas see meediasse jõuaks.
Peeter J: Kutsume oma kirjas valitsust ja riigikogu üles toetusstreigile.
Erinevad hääled: Hea idee!
Katrin: Selle juures peab olema laiendatud sõnum.
Peeter Laurits kirjutab sel teemal mõnes päevalehes avaldamiseks artikli, mille põhjal teeb Ott Koja pressiteate. Praegu arvestame Postimehega. Kavas on avaldada tekstid esmaspäeval.
Eesti Kunstiakadeemia
Arutelu oli väga emotsionaalne ja nüansirikas, alljärgnev riivab vaid arutelu pinda.
Kärt: Kogu see asi on olnud kohutavalt kurnav. Ma ei arva, et me peaksime hakkama kõnelema majast. Võiks olla lühikene, heatahtlik kiri, mis avaldab EKA olemusele toetust, aga toetav sõnum meilt on juba ka teele läinud, kuna tänases Postimehes ilmus artikkel Koja üldkogu ja uue juhatuse kohta. Seal mainiti ka meie toetust EKA-le.
Ville: Seal on olemas mingi asi, mida me ei näe. Põhiküsimus on peaministri toetus ja valitsuse võimalik soovimatus EKA-t toetada, mida ikkagi Reformierakonna otsustajad arvavad või tahavad.
Ott: Siin on ka seos haridusreformiga, Tallinna ülikooli ja EKA arvel. EKA maja on lihtsalt suitsukate.
Kärt: Tehnikaülikool tahab arhitektuuri ja disaini endale, argumenteerides, et loomingulisus ei kuulu õieti arhitektuuri juurde, vaid see on seotud hoopis ettevõtlusega.
Peeter J: Olukord on nii absurdne, et mingist kirjast lihtsalt ei piisa.
Ville: Ainus asi, millega me vastu saame hakata, on emotsioon. Tegelikult on ka ajakirjandus kasutamata potentsiaal, sest seisukohti, mida me esindame, on ilmunud suhteliselt vähe. Me peaksime leida arvamusliidreid, kes pole otseselt kultuuriga seotud ja kes räägiksid meie poolt.
Eraldi koosolek kunstilise projekti arutamiseks: uue nädala kolmapäeva õhtul kell 19 F-hoones. See info panna ka liikmetele teele (Evi).
ACTA
Peeter: Võib-olla peaks rajama seoses EKA-ga ja ACTA-ga eraldi töörühmad.
Ott: Autoriõiguste teemaline töögrupp võiks meil olla küll.
Peeter: Koos Teenusmajanduse Kojaga on ka kavas korraldada ühine seminar.
Priit: Kutsume Teenusmajanduse Kojast mõne esineja järgmiseks nädalaks meie koosolekule.
Peeter: Meie liikmetele võiks saata kirja, kus lisaks üldkogu ja uue juhatusega seotud infole kutsume üles looma autoriõiguseid käsitlevat töögruppi.
Kärt teavitab Väino Reinarti välisministeeriumist, et Koda soovib kindlasti osaleda ACTA-ga seotud aruteludes ja sellega seotud dokumendi sõnastamises.
Juhatus volitab Ville Jehet leppima järgmiseks neljapäevaks kokku kohtumist Teenusmajanduse Koja esindajaga.
Juhatus volitab Evit kirjutama liikmetele eelmainitud kirja.
Eesti Kultuuri Koda toetab õpetajate palganõudmisi ning kutsub valitsuse ning riigikogu vastutustundlikke liikmeid streigiga ühinema.
Kultuur ja haridus ei ole luksuskaup, mille arvel võib rasketel aegadel kokku hoida, vaid rahva kestlikkuse esmane tingimus. Eesti Kultuuri Koja juhatus on solidaarne peaminister Andrus Ansipi mõtetega tema vabariigi aastapäeva eelsest kõnest: „Peame tegema vastutustundlikke otsuseid. Peame kujundama oma riigile ja rahvale parimat võimalikku tulevikku. Ei ole meil õigust elada laste ja lastelaste arvel, ei ole meil õigust tuleviku arvel liugu lasta.“. Tõepoolest – just õpetajad on need, kelle igapäevaseks tööks on oma riigile ja rahvale parima võimaliku tuleviku kujundamine. Õpetajatele väärilise tasu tagamist ei saa tõesti pidada ei laste arvel elamiseks ega tuleviku arvel liulaskmiseks.
Eesti Kultuuri Koda kutsub valitsust ja riigikogu üles käituma peaministri sõnade järgi ja lõpetama tuleviku arvel liugu laskmine! Aeg, mil valitute sõnad ja teod ei kattu, peab lõppema. Parim viis seda väljendada on vastu tulla haridustöötajate nõudmistele ning korraldada valitsuse ja Riigikogu toetusstreik.
2. Koja esindajad Kultuur 2020 juhtrühmas: kas jätkata praegustega (OttKarulin, Mart Meri, Tiina Lokk) või peaks seal Koda esindama uue juhatuse liikmed.
3. Ülevaade eelmisel koosolekul jagatud ülesannete täitmisest: vestlused tegevjuhi kandidaatidega (Peeter J), kiri liikmetele (Jan, Evi), haridustöötajate streigi toetamine (Peeter L, Ott).
4. Muinsuskaitse teemalise töörühma algatamine. Külaline Jaan Tamm Eesti Muinsuskaitse Seltsist.
5. Muud küsimused.
11.00 ACTA temaatika. Külalised Väino Reinart välisministeeriumist ja Tanel Kalmet justiitsministeeriumis.
11.30 ACTA temaatika jätkub. Külalised Kaidi Ruusalepp ja Silja Elunurm Teenusmajanduse Kojast.
21. veebruar 2012 Eesti Kultuuri Koja Üldkoosolek
Von Krahli teatri saalis kell 16.00
Koosolekul osales 63 Koja liiget.
Päevakava:
16.30 Üldkoosolekut juhatas Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Kaarel Tarand.
Sisulise kokkuvõtte Eesti Kultuuri Koja möödunud tegevusaasta ning nägemuse edasisest tegevusest esitas Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Peeter Jalakas.
16.45 Kultuuriministeeriumi juurde loodud töögrupi “Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020“ ( kultuuripoliitika.ee) tegevusest andis ülevaate Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Ott Karulin.
16.55 Kokkuvõtte Eesti Kultuuri Koja “Elamusaasta” töögrupi tegevusest tegi Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Jan Kaus.
17.05 Kokkuvõtte Eesti Kultuuri Koja “Kultuuripoliitika uuringute” töögrupi tegevusest esitas töögrupi juht, Eesti Kultuuri Koja liige Egge Kulbok -Lattik.
17.15 Eesti Kultuuri Koja 2011 eelarveaasta aruannet ning 2012 aasta eelarve projekti tutvustas Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Kaarel Oja.
Revisjonikomisjoni hinnangu 2011 aasta aruandele esitas Eesti Kultuuri Koja revisjonikomisjoni liige Annika Vamper. Hinnang oli positiivne.
Üldkoosolek hääletas Eesti Kultuuri Koja 2011. aasta aruande kinnitamise poolt (63 poolthäält, vastuhääli ei olnud).
Juhatuse liige Ando Kiviberg tegi parandusettepaneku 2012 aasta eelarve projektis, mis kiideti heaks.
Üldkoosolek hääletas 2012. aasta Eesti Kultuuri Koja eelarve projekti kinnitamise poolt (58 poolthäält, vastuhääli 1, erapooletuid 1).
Juhatus tegi ettepaneku hääletada liikmemaksu suuruse üle: eraisikutele 30 eur ja juriidilistele isikutele 300 eur , jättes võimaluse avalduse alusel ning juhatuse otsusega liikmemaksu erandkorras alandada.
Üldkoosolek kinnitas eraisiku liikmemaksu määraks 30eur ( 61 poolthäält, 1 vastu, 1 erapooletu).
Üldkoosolek kinnitas juriidilise isiku liikmemaksu määraks 300eur ( 61 poolt häält, vastu ega erapooletuid ei olnud)
17.45 Uue juhatuse kandidaatide esitamine ja hääletamine.
Juhatus tegi ettepaneku hääletada Eesti Kultuuri Koja juhatuse suuruse ning volituste kestvuse üle. (Koja põhikirjas on antud võimalus valida 5 kuni 15 juhatuse liiget).
Esitati poolt ja vastu argumente suurema ja väiksema koosseisu suhtes.
Üldkoosolek kinnitas juhatuse koosseisuks 15 liiget ( 57 poolt häält, 1 vastu, 1 erapooletu).
Tehti ettepanekud juhatuse volitusperioodiks kehtestada üks või kaks aastat. Üheaastane Koja juhatuse volitusperiood sai 42 poolthäält. Kaheaastase Koja juhatuse volitusperioodi poolt hääletas 14 kohalolnut.
Üldkoosolek kinnitas Eesti Kultuuri Koja juhatuse volitusperioodiks 1 aasta.
Eesti Kultuuri Koja juhatuse kandidaatideks aastal 2012 esitati:
1. Ando Kiviberg
2. Jan Kaus
3. Evi Arujärv
4. Indrek Tiigi
5. Juko – Mart Kõlar
6. Katrin Kissa
7. Kristiina Reidolv
8. Kärt Summatavet
9. Margit Aule
10. Marko Lõhmus
11. Martin Adamsoo
12. Märt – Matis Lill
13. Olga Temnikova
14. Ott Karulin
15. Peeter Jalakas
16. Peeter Laurits
17. Priit Raud
18. Tõnu Laigu
19. Ville Jehe
Toimus salajane hääletus.
Juhatus tegi ettepaneku jätta revisjonikomisjoni koosseis samaks ning pikendada komisjoni volitusi järgnevaks üheks aastaks.
Üldkoosolek kinnitas Revisjonikomisjoni koosseisuks: Andri Simo, Annika Vamper, Egge Kulbok – Lattik, volitusajaks 1 aasta.
18.00 Paus. Häälte lugemine. Kohv, kuklid ja naps.
18.15 Eesti Kunstiakadeemia uue maja ehituse probleemistik ajateljel/arvudes. Küsimustele vastamine. Ülevaate andis EKA avalike suhete juht Solveig Jahnke.
Eesti Kultuuri Koja üldkoosolek otsustas üksmeelselt avaldada toetust Eesti Kunstiakadeemiale tema heitluses uue õppehoone valmimise nimel ning volitas uut juhatust pöörduma peaministri poole arupärimisega kõrgema kunstihariduse säilimise väljavaadetest Eesti Vabariigis.
19.00 Hääletamistulemusena kinnitas Üldkoosolek Eesti Kultuuri Koja juhatuse koosseisu:
1. Ando Kiviberg, pärimuskultuur
2. Jan Kaus, kirjandus
3. Evi Arujärv, muusika
4. Katrin Kissa, film
5. Kristiina Reidolv, teater
6. Kärt Summatavet, kunst
7. Margit Aule, arhitektuur
8. Martin Adamsoo, film
9. Märt – Matis Lill, muusika
10. Olga Temnikova, kunst
11. Ott Karulin, teater
12. Peeter Jalakas, teater
13. Peeter Laurits, kunst
14. Priit Raud, teater
15.Ville Jehe, disain
19.15 Sõnavõtud:
Peeter Laurits juhtis lustlikus sõnavõtus tähelepanu Eestis valitsevale mentalideedile : kõigepealt viie rikkama Euroopa riigi sekka ja siis haridus ja kultuur, tuues võrdluseks vana korea tarkuse, et ega loll rikkaks saa.
Rein Einasto kutsus piduliku lõpuakordina üles looma Looduskultuuri töögruppi, et tegeleda elu ja kultuuri alustega tänases liigpragmaatilises maailmas.
19.30 Vestlusringid.
| 22.02.2012 - 11:49
21. veebruari õhtul Von Krahli teatri saalis kogunenud Eesti Kultuuri Koja
üldkoosolek kinnitas 2011. aasta majandusaasta aruande, võttis vastu 2012
aasta eelarve ning valis uue 15-liikmelise juhatuse, mille volituste
kestus on 1 aasta.
Uute juhatuste liikmetena alustavad tööd filmimees MARTIN AADAMSOO,
muusikateadlane EVI ARUJÄRV, arhitekt MARGIT AULE, filmiprodutsent KATRIN
KISSA, kunstnikud PEETER LAURITS, KÄRT SUMMATAVET ja OLGA TEMNIKOVA ning helilooja MÄRT-MATIS LILL .
Juhatuse senistest liikmetest jätkavad teatritegelased PEETER JALAKAS ,
OTT KARULIN, PRIIT RAUD ja KRISTIINA REIDOLV , samut kirjanik JAN KAUS,
pärimuskultuuri eestvedaja ANDO KIVIBERG ja disaini ja loome-ettevõtlust
esindav VILLE JEHE.
Eesti Kultuuri Koja üldkoosolek otsustas üksmeelselt avaldada toetust
Eesti Kunstiakadeemiale tema heitluses uue õppehoone valmimise nimel ning
volitas uut juhatust koostama vastavat pöördumist vabariigi valitsusele.
pohikiri ja tegevus.doc 
Juhatuse koosolek 09mai2012.rtf